• Koera ja kassi kaelarihma külge võib paigutada plaadi telefoninumbriga, millele leidja saab helistada. Sel juhul võib loom koju tagasi jõuda veel enne varjupaika sattumist.

• Miks ei tohi kassi omapäi õue lasta? Õues liigub kass mitmete ohtude keskel – ta võib raskelt haigestuda, viga saada või isegi hukkuda. Vaktsineerimata kassidel on suur risk nakatuda hulkuvatelt loomadelt viirushaigustesse, mis võivad lõppeda surmaga või nõuda pikka ja kulukat ravi. Näiteks kasside immuunpuudulikkuse viirus (FIV ehk kassiaids) nõrgestab looma immuunsust ja muudab ta vastuvõtlikuks erinevatele haigustele. Samuti võivad kassid sattuda koerte või linnas liikuvate rebaste rünnaku ohvriks, jääda auto alla või puutuda kokku pahatahtlike inimestega – kahjuks on esinenud ka juhtumeid, kus kasse on mürgitatud, piinatud või tapetud. Lisaks suurendavad vabalt ringi liikuvad steriliseerimata või kastreerimata kassid soovimatute pesakondade arvu ning seeläbi ka hulkuvate loomade probleemi tänavatel.

• Kus saab kasse ja koeri kiibistada? Mikrokiipe paigaldavad veterinaararstid. 

• Kuidas saab kiibistatud looma registrisse kanda? Milliseid andmeid saan loomaomanikuna riigiportaalis ise muuta ja milliseid ei saa? Mida pean tegema, kui soovin lemmiklooma omanikku registris muuta? Täpsemad juhtnöörid on Lemmikloomaregistri LLR lehel.

• Kodukassidel on samuti vaja mõnikord leida endale uus kodu -  põhjuseks on omaniku lahkumine teise ilma, võib-olla viiakse omanik hooldekodusse. Teinekord tekib inimestel kassialergia või elukorralduse muutus on nii suur, et  koduloomal on parem uues kodus edasi elada.  Kodu vahetus on kõikidele loomadele ülimalt stressirohke ja seda peaks võimalusel alati vältima.

• Kodukassid satuvad varjupaika sattudes eriliselt suurde stressi ja tihtilugu haigestuvad. Seepärast peaks omanik, või omaniku sõber-sugulane otsima kassile või koerale uut kodu otse, ehk ilma vahepeatuseta varjupaigas. Uut kogu saab otsida erinevate Facebooki gruppide kaudu, kohalikes vallalehtedes, oma Facebooki seinal, ja pannes kuulutused kohalikele plakati-stendidele. 

• Kindlasti tuleb kodupakkujate tausta uurida ja veenduda, et kass-koer satuks headesse kätesse. Kõik inimesed siin ilmas ei oska veel koduloomade eest head hoolt kanda. 

•  On inimesi, kes arvavad, et MTÜd ja varjupaigad on kohustatud nende kassi endale võtma, kuid päris nii see ei ole. Enamus varjupaiku ja MTÜsid on vabatahtlikest koosnevad organisatsioonid, kus inimesed panustavad oma vaba aega ilma tasuta. Seega on meie resursid väga piiratud ja  prioriteediks on koduta kassid, tänavakassid, kassipojad ja teised nõrgemad karvapallid. Kodukassil on aga eestkostja, kes saab uue kodu otsimisega ise tegeleda ja seda ülesannet ei ole vabathatlikud kohustatud endale võtma -  nii jääb ajaresurssi teiste kasside aitamiseks ju vähemaks.  

• Kui on SOS olukord või kass on hädaohus, siis vabatahtlikud hindavad olukorda ja võimalusel võtavad ta Kiisutuppa hoiule. Kuna hoidmise erinevate protseduuridega kaasnevad ka kulud, mille jaoks on vaja rahalist resurssi, küsib Kiisutuba sellisel puhul looma loovutajalt ka tasu, et vajalikud kulud saaksid kaetud. 

• Tee postitus Facebooki koos pildiga ja märki kindlasti ära, mis asulas ja tänaval kass kaduma läks. Jaga seda kuulutust piirkonnaga seotud Facebooki gruppides, näiteks "KIVIÕLI JA ÜMBRUSKONNA KUULUTUSED", "Märgatud Püssis", "MÄRGATUD LÜGANUSE VALLAS", "Кивиыли - город и люди!", "Взаимопомощь в Кивиыли 2".

• Prindi välja otsimiskuulutus ja vii see erinevatesse kohtadesse - mida rohkem, seda parem. 

• Helista omavalitsusse ja uuri, kas keegi on andnud teada leitud kassist.

• Helista  varjupaikadesse, millega omavalitsus koostööd teeb. Lüganuse valla puhul on selle Kohtla-Järve varjupaik (Grey Dogs) ja Kiisutuba MTÜ. Lüganuse vallast võivad kassid sattuda näiteks ka Cats Help MTÜ juurde. 

• Käi oma lemmikut otsimas õhtuti -  siis on tänavad vaiksemad ja lootust rohkem, et kiisu välja tuleb.

• Laena või osta püügipuur. Puure saab laenata ka Kiisutoast, või näiteks siit https://animalrescue.ee/puugipuuride-rent/. Puure saab ka osta jahitarvete poodidest. 

Sinu õige tegevus võib päästa hulkuva looma elu. Selleks on oluline omalt poolt teha õiged sammud, et leitud loom saaks kas tagasi koju või turvalisse hoiupaika.

Kes on „hulkuv loom“?
Eestis loetakse hulkuvaks nii omanikuta, veel identifitseerimata looma kui ka kodust lahti pääsenud looma, kes viibib ilma omanikuta tema territooriumist väljaspool .  

Miks puudub ühtne abisüsteem?
Eesti ei oma veel ühtset ja üleriigilist mehhanismi hulkuvate loomade abistamiseks. Seetõttu sõltub edasine tegutsemine näiteks leidmise kohast ja kohaliku omavalitsuse reeglitest. Kuid üks reegel on universaalne: leitud loomast peab teatama ja teda võimalusel aitama.

Mida teha, kui leiad hulkuva looma?

Kui loom ei ole ohus, ja tundub, et tal võib olla oma kodu, tee temast foto ja postita see Facebooki. Kindlasti jaga postitust piirkonna Facebooki gruppidesse, et võimalikult paljud inimesed saaksid sellest teada. 


Kui tundub, et loomal ei ole omanikku või teda üles ei leia, siis Lüganuse vallas tuleb teatada hulkuvast loomast omavalitususele. Võib helistada üldnumbril 33 21 320 või 33 21 322, või otse keskkonnaspetsialisti Olga Valijeva numbrile (527 2990). Talle võib ka kirjutada (olga.valijeva@lyganuse.ee), kuid soovitame kindlasti üle helistada. Tuleb seletada olukorda ja selle pakilisust, samuti võimalusel lisada pildid. Vald otsustab tegevuse edasised sammud ja vajadusel kutsub välja varjupaiga. Kiisutuba MTÜ on üks valla lepingulistest partneritest. 



Kui vallaga ei saa ühendust või võtab palju aega, siis võta ikkagi Kiisutoaga ühendust ja proovime anda nõu. Meile võib kirjutada Facebooki chatti, kirjutada email kiisutuba@gmail.com, või helistada 56494115 (Laila est) või 5514107 (Tanja rus).


Mis juhtub pärast teavitust?
Varjupaik kontrollib, kas loom on kiibistatud – kiibilt saab kiiresti välja selgitada omaniku. Kui loom kiipi ei oma või see pole registris, jääb omanik tuvastamata. Sellisel juhul jääb loom varjupaika, temast tehakse foto ja info pannakse üles varjupaiga kodulehele. Kui omanik kahe nädala jooksul ei ilmuta end, jääb loom varjupaika uut kodu ootama. Kui kiisu satub Kiisutuba MTÜsse, siis meie  pärast 14 päeva kiisut kindlasti ei eutaneeri. Me teeme endast kõik oleneva, et kiisu saaaks vajaliku ravi, hoole ja võimaluse leida omale uus kodu!


Kas kiibistamine on oluline?
2022. aastal kogutud andmed näitavad, et varjupaika jõudnud loomadest oli kiibistatud vaid 12,4 %. Kiibistamine on tähtis, sest see võimaldab kiirelt leida looma kodu. Ka toakasside puhul on kiipimine ülioluline – keegi ei tea, millal ja kuidas teie lemmik väljapääsu leiab! Omanik saab ise registreerida oma looma kiibi Lemmikloomaregistris https://www.llr.ee/.

Kui leiad vigastatud looma Lüganuse vallas ja see juhtub vallavalitsuse töö-ajal, siis võta ühendust valla üldnumbril 33 21 320 või 33 21 322, või otse keskkonnaspetsialisti Olga Valijeva numbril (527 2990). Talle võib ka kirjutada (olga.valijeva@lyganuse.ee), kuid soovitame kindlasti üle helistada. 

Kui leiad looma väljaspool vallavalitsuse tööaega, siis võid proovida saada abi riigiinfo telefonilt 1247. Mõnikord leitakse sealt lahendus kontakteerudes piirkonna loomi abistavate ühendustega. 

Kui ette jääb agresiivne loom, siis võib kutsuda välja ka politsei. 

Kui loom tundub hirmunud või ligipääsmatu, ära ürita teda jõuga kätte saada – see võib talle rohkem traumat põhjustada. Tee temast foto või video, märgi üles asukoht ja tunnused ning teata eelnevatele numbritele. Võid võta ühendust mõne loomakaitse või loomi abistava vabatahtlike ühendusega (Kiisutuba MTÜ, Loomapäästegrupp, Eesti Loomakaitse Liit, Eesti Loomakaitse Selts, Cats Help MTÜ jne). 

Kui leiad vigastatud, ohus, või eksinud metslooma, siis võib võtta ühendust Eesti Metsloomaühinguga (+372 5632 2200, info@metsloom.ee), Päite loomapargi (517 0581) või riigiinfo telefoniga 1247 (sealt saab abi ohustatud liikidega tegelemisel). 

Kiisutuba MTÜ tuletab loomaomanikele meelde, et akende tuulutusavad ja lahtised rõdud on kassidele ühed suurimad ohukohad. Sageli arvatakse, et „kass kukub alati käppadele“ või „kass on osav ronija ja saab hakkama“. Tegelikkus on paraku teistsugune.

Miks on tuulutusavad nii ohtlikud?
Kassid on loomult uudishimulikud ja püüavad igale avausele ligi pääseda. Tuulutusavasse kinni jäänud kass võib vigastada end väga tõsiselt: sisemised kahjustused, tagakeha halvatus, luumurrud või isegi lämbumine. Kahjuks jõuab Kiisutuba MTÜ vabatahtlikele igal kevadel ja suvel teateid just sellistest juhtumitest – isegi siis, kui omanik oli kodus.

Kuidas oma kassi kaitsta?
Õnneks on lihtsaid ja taskukohaseid lahendusi, millega aknad turvaliseks muuta:

1. Turvavõred akendele. Spetsiaalsed aknavõred, näiteks Trixie omad, on saadaval lemmikloomapoodides ja maksavad vaid mõned eurod. Komplektid maksavad umbes 20€ ja on hõlpsasti paigaldatavad.

2. Aknafiksaatorid. Väikesed plastist või metallist fiksaatorid hoiavad akna ohutus avas. Maksavad tavaliselt 3–4 € ja sobivad nii küljele kui ülespoole avatavatele akendele.

3. Võrgud rõdudele ja terrassidele. Kassidele ohutud kaitsevõrgud (nt Trixie Protective Net) maksavad 7–35 €. Võimalik kasutada ka vastupidavat spordivõrku, mida saab tellida meetri kaupa ja lõigata vastavalt mõõdule.

Kiisutuba MTÜ soovitus: Ära jäta aknaid tuulutusasendisse ilma kaitsmeta. Kass võib proovida välja ronida isegi siis, kui oled kodus. Paigalda turvavõred ja võrgud varakult. Nii saad kindel olla, et kevadised tuuletõmbed ja värske õhk ei muutu sinu lemmikule surmavaks ohuks.

1. Soovimatute pesakondade ärahoidmine

Kassid ja koerad võivad saada 1–4 pesakonda aastas, igas keskmiselt viis poega. Loomaomanikud peavad leidma kõigile poegadele sobiva kodu, vastasel juhuks võib järglaste hülgamine või abitusse seisundisse jätmine olla karistatav seadusega. Kiisutuba  MTÜ rõhutab, et kastreerimine või steriliseerimine on ainus efektiivne viis soovimatute järglaste vältimiseks ja loomade kannatuste vähendamiseks.

2. Lemmiku heaolu ja tervis

 Steriliseerimine vähendab emastel loomadel emakapõletike, piimanäärme-, emaka- ja munasarjavähi riski; kastreerimine aitab ennetada isastel loomadel munandivähki, eesnäärmeprobleeme, perianaalsete kasvajate ja songade teket. Lisaks aitab see muuta loomad rahulikumaks ja nad tunnevad vähem stressi.

3. Käitumuslikud eelised

Kastreeritud isased loomad kipuvad vähem hulkuma, kaklema või lõhnade tõttu ebaharilikult käituma. Emased steriliseeritud kassid ei märgista, häälitse ega käitu jooksuajale omaselt, mis parandab kodurahu ja vähendab konfliktseid olukordi.

4. Müütide murdmine

 Kõige levinumad põhjused, miks omanikud protseduuri vältida soovivad, on väited, et „loom peab saama ühe pesakonna“, „lemmik läheb paksuks“, „kass ei püüa enam hiiri“ jne. Need väited on valed – steriliseerimine/kastreerimine ei muuda looma halvemaks hiirepüüdjaks, ei mõjuta tema jahiinstinkti ning ei vähenda tema elukvaliteeti. 

5. Eetiline ja praktiline valik

Steriliseerimine või kastreerimine on ühekordne kulutus (hetkel isastel kassidel 70-100€, emastel 80-150€), mis on omanikule ja loomale kõige lihtsam ja vastutustundlikum variant. See aitab vältida olukordi, kus järglased satuvad varjupaika, tänavale või hukatakse. 

6. Hulkuvate loomade ohud

Keegi ei saa kunagi olla kindel, et soovimatud kassipojad satuvad hoolitsevasse ja vastutustundlikku peredesse. Paljud neist võivad sattuda tänavale, kus neid ähvardavad auto alla jäämine, haigused või inimeste poolt tagakiusamine.